Aleksandr Kalitchava

Disainer / programmeerija. 3 lapse isa. 2015. suvel, sõites jalgrattaga juhtus tal avarii, jäi trollibussi alla, mille tõttu kaotas parema jala.

Rattasõit oli talle hobina, mis järk-järgult muutus tõsiseks sportiks. Iga päev 2-3 tundi, Alexander sõitis jalgrattaga, läbides 60-80 kilomeetrit. Iga päev oli eesmärk, kus ta püüdis parandada oma enda aega.

Õnnetuse ajal endaga võidusõitu ei olnud, Aleksandr sõitis lihtsalt jalgratta poodi, et osta enda jalgrattale paremaid varuosi. Kahjuks ei märganud ta aga trollibussi põõsaste tagant ning vajutas liiga hilja piduritele mile tõttu lendas üle ratta ja maadus otse trolli rataste alla. Trollibussijuht kahjuks aga vaatas just sellel ajal teisele poole.

Haiglast koju naases ta 10 päeva pärast. Talle pandi kaasaegne jalaprotees Ottobock (Mudel 3r80). Kuu möödudes oli ta juba lennanud paraplaanil. Ekstreemsportiga Aleksandr on tegelenud juba 10 aastat. Samuti on tal kogemust mitme päevaste lendudega Himaalajas, Alpides, Tadžikistanani mägedes, Usbekistanis ja paljudes teistes riikides.

Pool aastat hiljem võttis ta osa Riia Jalgrattamaratonil, kus oli ainuke osaleja proteesiga. Selle olemasolu ei takista tema igapäeva elu. Kaks töökohta, kodu ja pere heaolu ja ambitsioonikad plaanid lähiaastail. Kuid kõige tähtsam planeeritud üritus on paraolümpiamängud Tokyos 2021.

Alexandr on keskendunud triatlonile ja minimaalne võidusõit jalgrattaga. Saab öelda et õnnetus oli tema jaoks motivatsioonina. Alexander olen kindel, et kõik piirangud seab inimene ise endale ja kõik mida annab välja mõelda seda saab ka teha. Peamine on usk.

Unistus number üks – peavõit Tokyo triatlonil.